Tavaliselt meeldib mulle teha asju, mida pole varem tehtud või siis vana asja uues võtmes. Ka naturismiga on samamoodi – minu korraldatav innovatsioon on seotud tagasiminekuga ajalukku – “juurte juurde” ja kaasaegsete võimalustega kaasa aitamine laiema ringi inimeste teadlikkuse edendamisele loomuliku elustiili ja loodusteadlikkusega seoses, kasutades selleks infotehnoloogiat, turundus- ja kommunikatsioonilahendusi ning rahvusvahelisi koostööüritusi.

Alljärgnev ei ole virisemine vaid konstruktiivne kriitika. Ilma probleemi olemasoluta ei ole areng võimalik. Iga probleemi lahendamine, algab probleemi tuvastamisest, kaardistamisest, eesmärgi püstitamisest, võimaluste nägemisest ja tegevusplaanist.

Innovatsioon, kui selline, tähendab ka tegelikult olulist uuendust, senise käsitluse olulist muutmist, teatud mõttes ka valesti tegemist. Kuna suur hulk inimesi on mugavustsoonis, nn. harjumuste ori, siis on loomulik, et mingi osa inimestest on alati muutuste vastu. Samas on olukord kasulik ka turundusele, sest intrigeerivad vastuolud on ka ajakirjanduse ja inimeste kaasamõtlemise vundament.

Kui ma eksin ja olen kõigest valesti aru saanud ja tegelikult ei olegi vaja midagi muuta, siis läheb asi loomulikku rada pidi – minu algatus jääb eksperimendi raamidesse ja tegelen siis naturismi arendamise asemel millegi muuga 😉

Algatan mitmeid asju paralleelselt ja seetõttu on huvitav ka näha, millised riigid ja millises osas minu algatustega kaasa tulevad.

Aga kõigepealt sellest, millist probleemi ma üldse lahendama hakkan.

Naturism vajab restarti

Kui midagi on ummikusse jooksnud, tuleb tagasi minna sinna hetke, kus see veel toimis ja valida teine teekond.

Don Simon Tompel

Ma olen küll ajaloohuviline aga loomult ikkagi tulevikuinimene. Ma arvan, et naturism on teema, mis vajab tegelikult ajas tagasi minemist, sest kaasaegne naturism on minu arvates ummikusse jooksnud ja keskendunud valdavalt nudismile. Või teisiti öeldes, nudistid on omastanud naturismi ja tegutsevad naturismiühingute ja idee sildi all tegelikult 100% nudismiga. Ainukene seos naturismiga on alasti olemine – mis on loomulik aga naturismi põhieesmärk ei saa kuidagi olla alasti olemine – sest see sõna tähendab midagi muud. See on loodus, naturaalsus, loomulikkus, mis puudutab kõiki inimesi.

Rahvusvaheline naturistide liit on võtnud kasutusele sajandite vanuse sõna ja defineerinud selle 1974 aastal hoopis teise tähendusse – võttes kogu maailma jaoks olulise sõna lihtsalt enda valdusesse. Õigem oleks öelda, et võttis kasutusele oma liikmeskonna jaoks aga avaliku kommunikatsiooniga tahab muuta mitmete sajandite jagu ajalugu. Kui neil oleks ajamasin, siis nad kindlasti käiks 8. sajandis sõnavara muutmas.

Kui ma oleksin vandenõuteoreetik – siis ma arvaks, et põhjus on selles, et see on seotud alasti olemise legaliseerimisega ühiskondades, kus alasti olemine ehk “nude” on patt aga nimetades asja teisiti – üldlevinud sõnaga “nature” ehk loodus – mõjub see laiemale ringile kuidagi pehmemalt. Kusjuures ma Wikipediast isegi sarnast mõtet ka lugesin.

Samas on see aga tõsine vägivald nende suhtes, kes peavad end samuti looduse ja loomulikkuse pooldajateks aga pole nudistid. Alasti olemine ei tee kellestki automaatselt nudisti, sest alasti olemine on ühiskonnas loomulik elustiili osa ja ei vaja eristamist.

Samas on huvitav on ka ajastus, et rahvusvaheline naturistide liit (INF) defineeris naturismi 1974 aastal, kui Euroopas oli nudismiühingute loomise buum (60-80’dad), mida siis ka peamiselt naturismiühingutena registreeriti.

Praegu ongi see probleem, et sellel ajal loodud ühingute liikmeskond on vananenud ja pannakse uksi kinni kuna noori peale ei tule. Ka Eestis on 2 ühingut lõpetanud tegevuse sellel põhjusel, et liikmed said vanaks ja suurem osa on ka juba ära surnud. Seega on see ka üks märkidest, et midagi on mäda selles valdkonnas – kui see ei ole kõnetanud laiema ringi inimesi ja toonud neid sellisesse olulisse teemasse, nagu seda on iidne loodusrahva kultuur.

Olgu öeldud, et iga inimene võib luua kõlava nimega kodanikeühenduse ja midagi defineerida aga see ei puuduta kogu maailma vaid liikmeskonda. Isegi kui mina midagi defineerin ja edendan, ei tähenda see seda, et kogu maailm peaks selle järgi toimima. Kui see läheb aga isevoolu teed massidesse, siis on iseasi.

Samuti ei pea kõik naturismiühingud kuuluma ühte liitu ja looma monopoli. Sest ühingud on juriidilised isikud ja osutavad liikmetele teenuseid. Teenused on põhiline argument, miks liitutakse. Mittetulundusühingute vorm erineb äriühingutest peamiselt sellel määral, et kasumit ei jaotata liikmete vahel. Samas enamik äriühinguid ei jaota ka kasumit omanikele – sest kasum investeeritakse uuesti või võetakse see palgana välja. Vaatamata naturistide liidu üllale eesmärgile, on tegemist ikkagi juriidilise isikuga, kelle üheks eesmärgiks on ka majandustegevuse kaudu tulu saamine. Aga kui vaadata millist väärtust see liit pakub – millisel tasemel – siis see on jäänud eelmise sajandi tasemele, mis sobibki 60+ inimestele, sest nad on sellest ajastust ja harjunud, et asjad just nii käivad.

Kaasaegne naturism on allakäigu teel

Minu silmis on ülemaailmne naturism allakäigu teel. 30-60 aastat tagasi loodud kogukondade liikmeskond on vananenud, noori tuleb juurde vähe. Õitseb ja kasvab vaid turism, alasti puhkus.

Ma näen, et probleemid on:

  • Sõnavara ja terminoloogia ebapiisav lahtiseletus ja vähene tundmine;
  • Rahvusvaheline naturistide liit on ära defineerinud ainult nudismi ja seda tegelikult naturismi nimetuse alt;
  • On idee ja eesmärk aga pole kindlat tegevusplaani, kuidas neid saavutada. Loosungid ei realiseeru tegevusplaanita;
  • Psühholoogia – inimvajaduste vähene tundmine;
  • Nudismi/naturismi turundus vastuoluline (mida see on või ei ole);
  • Nudistid on omastanud naturismi;
  • Naturismiühingud keskenduvad ainult nudismile (nimi, põhikiri ja reaalne tegevus ei lähe omavahel kokku);
  • Ühingud keskenduvad liialt oma liikmeskonnale, ühiskondlik roll on puudulik;
  • Puudub professionaalne naturismifotograafia, mille tulemuseks oleks ka piisaval hulgal naturismiturunduspilte. Valdavalt on faktifotograafia;
  • Vähene ülemaailmne koostöö – alasti puhkuse ja ürituste korraldamisel;
  • Vähene rahvusvaheline koostöö naturismi, kui elustiili edendamisel ja avalikus kommunikatsioonis.

Kui naturism oleks nudism – siis ma poleks seda üldse arendama hakanudki. Lisaks mulle isiklikult nudistid ei sümpatiseeri kuna nende käitumine Eesti avalikus ruumis on olnud vastuolus naturismi põhimõtete ja naturisti etiketiga. Võiks öelda, et nudist on naturisti vastand. Ka oma tegevusega on nad laiemale ringile jätnud naturismist väga halva mulje. Ehk siis nudistid, nudistide ühingud on serveerinud end kui naturiste aga käitunud nagu nudistid ja sellega sisuliselt käkki keeranud. Nudist võib ju öelda, et ta on naturist aga kui ta käitub nagu nudist – siis see on võõraste sulgedega ehtimine ja jätab laiemale ringile naturismist vale kuvandi.

Klassikaliste ühingute aeg on läbi saamas

Paljude kodanikeühenduste, klubide aeg on läbi saamas, sest need teenused, mida varem sai klubisse kuuludes, on nüüd kättesaadavad Internetikeskkondades ja igaüks saab imelihtsalt luua oma kogukonna, ilma, et peaks looma juriidilist isikut. Lisaks kogu maailmas on näha trendi, et inimesed liiguvad ringi ja ei tahagi olla seotud ainult ühe riigi ja klubiga.

Eelmine aasta tegin Eesti Naturismi Liit ühingu põhikirja, asutamisdokumendid valmis ja pakkusin seda nudistidele, naturistidele – mitte keegi olnud huvitatud sellise ühingu loomisest, sest inimesed ei taha kohustusi vaid teenuseid. Seega otsustasingi, et arendan siis teemat oma elustiili- ja isikuturundusettevõtte Lifestyles Marketing OÜ-ga ja osutangi neid teenuseid, mida turg vajab.

Alasti olemine ei ole ilmtingimata nudism

Kogu maailmas on tõusev trend alasti puhkus, mis on paljudes riikides väga oluline turismivaldkond. Ka Eestis on SPA-sid, spordiklubisid, kultuurikogukondi… – kus alasti olemine tavaline. Neid külastades ei mõtle keegi, et see on nudism.

Tegelikult pole ainult nudismi arendamisel suurt mõtetki – sest see on sama nagu kallistajate liit või ühing. Kui mingi asi on inimeste jaoks loomulik, mida tehakse niikuinii mingis kontekstis laiema ringi poolt – siis tekib küsimus, et mis on see eriline teenus või kaup, mis inimesi liituma paneb. Ma olen näinud kuidas nudistide/naturistide ühingud turundavad. Nad tahavad leida inimesi, kes tuleks alasti sauna aga pole selles edukad. Põhjus selles, et inimesi seovad ühised huvid, jututeemad mitte alasti olemine võõras seltskonnas. Lisaks vähemalt Eestis on alasti olemine tavaline ja saunas käiaksegi enamasti alasti ja seda teevad tuhanded inimesed iga päev, ka spordiklubides.

See, et nudismi-/naturismiühingud ei ole midagi erilist pakkunud – on ka põhjus, miks uusi inimesi on raske leida. Pakkuda seda, mida mujalt niigi saab, ei ole tugev plaan.

Kui olen küsitlenud neid, kes naturismi ühinguga seotud kuid on puhtalt nudisti tunnustega – et millised on nende huvid. Ega neid peale alasti olemise muu ei huvitagi. See on ka märk sellest, et tegelikult on suur osa naturismiühingutest ikkagi nudismiühingud. See on üks põhjus, miks nad ei arene – liiga ühekülgne tegevus – ainult alasti olemise teema. See on tegelikult veider. Kujutate ette olukorda, et kui kutsuda kuhugi kokku inimesed, kellele meeldib riides olla ja siis mingit tegevust ei toimugi – lihtsalt oleme koos, sest me ju oleme tekstiilikad – mis sest, et mingeid muid seoseid ei ole. See oleks ju väga veider. OK, esimesel korral võib ju sellist pulli teha aga aastaid… Aga paljud nudistid just sellised ongi.

Alasti puhkus vajab ka programmi

Kui rääkida alasti puhkusest, siis ka see valdkond vajab kas kultuuriprogrammi või midagi harivat. Kui paljud oleks nõus korduvalt sõitma Siberisse ühe saunaõhtu pärast? Aga kui turismiga kaasneb ka mingi uudne elamus, kogemus… uued teadmised – siis oleks vast rohkem seda tunnet, et oled midagi ka saanud, millest võib kasu olla isegi pikema aja vältel.

Eestis ei ole nii hea kliima, et soojade maadega konkureerida. Saunad, SPA-d on ka enamvähem riigiti ühesugused. Kahjuks Eesti kultuuri edendatakse üha vähem… India, Hiina kultuur võtab võimu… kui vaadata ürituste kalendreid.

Ma proovin naturismiga päästa ka Eesti kui loodusrahva pärimuskultuuri – teha selle uurimine, harrastamine atraktiivsemaks ja siduda ka see turismiga. Lisaks edendada ka teiste rahvaste pärimuskultuuri naturismi võtmes ja selleks plaanin korraldada järgmisel aastal – kogu maailma lõikes, enne olematu sisuga Naturest Festivali. Kuhu ootan ka teiste riikide kultuurikollektiive, artiste.

Naturism on tõenäoliselt – üks vanemaid kultuure maailmas.

Naturism oli isegi siis, kui seda ei olnud veel kaasaegses mõistes defineeritud.

Kuigi nudismi- ja naturismiturunduses räägitakse suhteliselt lähiminevikust ehk sajakonnast aastast, siis ma ütleks seda, et naturism oma olemuselt on üks vanemaid kultuure, ilmselt inimese algusest peale – kui inimeste elustiil käis loodusega ühte rütmi ja kõik omavahel sünergias olid. Kaasaegsed inimesed on lihtsalt linnastunud, eluvõõraks muutunud ja seetõttu minetanud loodusega kooskõlas elustiili. Naturism aitab kõike seda taaselustada.

Aga kui nüüd ajaloost rääkida, siis avalikkusele on öeldud, et vabakehakultuur on saanud alguse Saksamaalt ja rahvusvaheline naturistide liit võttis oma naturismi defineeringus aluseks Saksamaa põhimõtted. Läbi huumori öeldes, aga pole välistatud, et on ka tõsi – et tegelikult sai naturism alguse Eestist, sakslased on selle idee lihtsalt siit pihta pannud. Sest Eesti oma religioon maausk, taarausk on ka naturistlikud ja maausk oli juba enne Kristust.

Milles seisneb innovatsioon naturismis?

Sellest ma kirjutasin kohe alguses ja ka teksti sees aga kokkuvõttes võib öelda seda, et kui minu algatusega kaasa tullakse, muudame naturismi nudismi asemel taas ehedaks naturismiks. Teeme kitsa ringi turunduse asemel laia ringi turundust. Seome teema ühiskonnaga. Toome naturismi ka loodusrahvaste pärimuskultuuri, folkloori ja kõiki muid teemasid, mis seotud loomulikkuse, looduse ja inimesega. Alasti olemine ei ole eesmärk vaid loomulik naturismiga kaasas käiv võimalus.