Sõna naturism on tuletatud inglise ja ladina keelest. Inglise keeles nature, ladina keeles natura tähendab eestikeeles loodust, loomust ehk naturaalsust, loomulikkust. Loomulikkus tähendab, et sündides kaasa saadud…

-ism” on järelliide, mida kasutatakse suundade, voolude, koolkondade jms. nimetamisel.

Naturism on iidne loodusrahva kultuur – maailmatunnetus, elustiil, milles peetakse lugu loodusest, loomulikkusest, iseendast, teistest ja keskkonnast. Ka eestlaste iidne rahvuskultuur maausk (omausk) on naturism. Naturism ei ole nudism kuid sisaldab ka alasti kehakultuuri, sest alastiolek on loomulik.

Naturism on iidne kultuur

Naturism oma olemuselt – kui looduse ja loomulikkusega kooskõlas elustiil, on olnud ilmselgelt olemas sellest ajast peale, kui inimesed loodusega hästi läbi said ja toimisid sünergias. Seetõttu võib öelda, et naturism on iidne loodusrahvaste maailmavaade, kultuur – seda olenemata sellest, kuidas seda siis nimetati. Nimetused on lihtsalt kokkulepped, et nimetame seda asja nüüd selliselt. See on näiteks ka nagu elektriga. Elekter oli enne seda, kui see inimese poolt avastati ja sellele üldse nimetus anti.

Naturism Eesti pärimuskultuuri kontekstis

Eestlaste jaoks pole naturaalne elustiil võõras. Eestlased on tuntud ammustest aegadest peale, kui loodusrahvas. Eestlaste oma religioon – maausk, teistest usunditest sõltumatu, teise nimetusega omausk, oli juba enne Kristust ehk üle 5000 aasta tagasi. Huvitav on teada, et maausk annab Eesti-Inglise sõnaraamatus vasteks “natural religion” ehk naturaalne religioon.

Maausul on naturismile sarnased põhimõtted

Maausu põhitõeks on looduse hingestatus ja esivanemate austamine. Maausu kohta on öeldud, et see on pigem järjepidev maailmatunnetus, pärimus ja elulaad, kui religioon. Maausulise eluviisi ja maailmanägemise juures on olulised märksõnad veel tasakaal – iseenda ja ümbritseva maailma vahel – ning tunnetus. Oluline on kuidas loodust ja inimest selle sees tajutakse ning kuidas nii silmaga nähtavaid kui ka nähtamatuid loodusjõude tunnetatakse.

Maausulistel pole pühakirja ega dogmasid kuid maausu viis põhialust, mis maausulist mõtteviisi ja tõekspidamisi kokkuvõtvalt iseloomustavad, on sarnsed ka naturismi põhimõtetele:

  1. Kõigel ümbritseval on vägi. See võib olla näiteks toidus, joogis, tantsus, laulus jne.
  2. Loodus on hingestatud. Hing on inimesel, maal, taimedel, loomadel, tähtedel, ilmal jne.
  3. Esivanemad on pühad ja neisse suhtutakse austusega. Väärtustatakse nende pärimust ning elu- ja mõtteviisi.
  4. Igal teol on tagajärg ja igaüks vastutab ise oma tegude eest. Pole olemas väljaspoolset jõudu, mis võiks tühistada teo-tagajärje ahela.
  5. Tõekspidamised ja usk on igaühe isiklikud asjad, neid teistele peale ei suruta.

Pikemalt saad lugeda maausu põhimõtetest Maavalla Koja kodulehelt

NB! Maausk, teise nimetusega omausk ongi eestlaste iidne rahvuskultuur.

Hea läbisaamine vajab lugupidamist

Hea läbisaamine, kommunikatsioon eeldab ka lugupidamist. Seega on igati mõistetav, et nii loodusega, kui ka iseenda loomusega kooskõla eeldab lugupidamist. Nagu sa ilmselt ka oma kogemusest tead, et lugupidamine kellegi suhtes, on selline tunne, mida ei saa tunda lihtsalt otsusega – see kas on või ei ole. Lugupidamine tekib tavaliselt mingi protsessi tulemusel või kaasneb see teatud maailmatunnetusega – kõige elava ja ka elutu suhtes. Lugupidamist võib tunnetada ka kui teatud hingestatust, häälestatust.

Teooria ja praktika käsikäes

Selleks, et kellegagi ja millegagi koos hästi toimida, on vaja tunda nii iseennast kui ka teisi. Selleks on vaja nii teadmisi kui ka kogemusi. Paljusid asju võib õppida ja kogeda ka üksinda kuid kindlasti oled kogenud, et mõnda asja omandab paremini koos mõtte- ja tegevuskaaslastega. Iga inimene vajab tegelikult ka oma mõtetele ja tunnetusele analüüsi, kinnitust, tagasisidet. Teooriad vajavad praktiseerimist, et need muutuks reaalsuseks ja kinnistuksid. Eesmärgid vajavad ka tegevusplaani, et need ei jääks ainult ideeks.

Inimesed on loomu poolest sotsiaalsed

Inimesed, nagu paljud muudki elavad olendid on loodud sotsiaalsetena – seda ka seetõttu, et elavad organismid toimivad sünergias. Võib olla on see loodudki nii selle pärast, et maailm toimiks nagu üks suur organism – kus igaühel on oma roll täita. Kindlasti oled kogenud, et kui puutud kokku inimesega, kellega on sul sarnane huvi, maailmatunnetus või lihtsalt mingi seletamatu mõju – muutud ka ise oluliselt võimekamaks, elutervemaks. See on sünergia teie vahel – inimesed koos toimivad paremini, kui üksinda olles. Kindlasti oled kuskilt lugenud, näinud – et üksinda olles inimesed kipuvad hulluks minema ehk siis tekivad vaimsed ja pole välistatud, et ka füüsilised häired. Sest nii vaimsus, kui ka keha on omavahel seoses. Kõik see mida me mõtleme, tunneme on keha keemiliste protsesside tulemus ja see mida me mõtleme, teeme, mõjutab ka omakorda keha keemilisi protsesse.

Ka pärimuskultuur käib ajaga kaasas

Maausuliste teadmised maausu, selle kombestiku ja uskumuste kohta on tänapäeva jõudnud enamjaolt pärimuse – rahvaluule ja usundi – uurimise kaudu, kuna maausulisi põhitõdesid pole keegi kunagi varem kirja pannud.

Loomulikult ei pea kõike tegema nii nagu vanasti. Kultuuri, maailmanägemust võib ikka kaasajastada kuid põhilised ideed, tarkused, mis ka kaasajal toimivad, on kestvad. Seega võib naturismist olla kasu ka Eesti pärimuskultuuri uurimiseks, tundmaõppimiseks, edendamiseks ja heade praktikate omandamiseks.

Nimetusest tähtsam on sisu

Võib olla ei peakski naturismi nimetusele väga suurt tähelepanu pöörama… Olgu see vool, koolkond, iseloomustus või omadussõna… Kõige tähtsam on see, et iga inimene leiaks endale selles midagi, mis teda kõnetab ja Eesti Naturismi keskkonna võimaluste abil, leiaks endale sobivaid sisendeid ja väljundeid – uusi teadmisi, kogemusi, mõtte- ja tegevuskaaslasi.

Näiteks on väidetud, et ka maausul polnud nimetust, sest enne ristiusu tulekut lihtsalt polnudki mingisuguse konkreetse termini järgi tarvidust, mis nende usku väljendaks, kuna see oli loomulik igapäevaelu osa. Selle kasutuselevõtu vajadus ilmnes siis, kui tuli oma tõekspidamisi hakata eristama võõrastest.

Loodusrahvale on alasti olemine tavaline

Loodusrahvaste üheks tunnuseks on ka see, et tuntakse end alasti olles loomulikuna. Ükski kehaosa ei ole tabu, sest igal kehaosal on oluline funktsioon. Nii nagu tavaliselt loodusrahvastel, on ka Eesti oma religioonidel maausul, taarausul alasti rituaale ja kontakte loodusega.

Kui tunned end alasti olles vabalt, paremini kui riietes – võiks öelda, et sinus on eestlase – kui loodusrahva hulka kuuluva inimese geenid.

Võib olla sellise tausta pärast ei olegi Eestis alasti keha tabu. Alastiolekut praktiseerivad tõenäoliselt enamik inimesi – olgu see kodus omaette olles või koos kaaslasega, ka näiteks teistega pereringis, sõpruskonnas, saunas, spordiklubi riietus- ja dushiruumis. Ühiskond on harjunud nägema alasti keha nii kunstis kui ka visuaalses meedias. Paljud on teinud või lasknud endast teha ka aktifotosid. Alastiolek on normaalne.

Oma keha häbenemine ja varjamine on tulnud Eestisse võõrkultuuridest, -religioonidest. Väidetavalt tõi selle Eestisse ristiusk.

Alasti on parem kontakt

Alasti olemine, kellegagi, millegagi kokku puutumine, loob eheda – vahetu, lähedase kontakti. Palja nahaga on tunnetus, energia- ja õhuvahetus parem. Kui ei usu, proovi midagi kindaga puudutada ja siis palja käega 😉 See on ka üks põhjustest, miks ka rituaalides ja looduses, nt. puid kallistatakse alasti.

Alastiolekul on teraapiline mõju

  • Alastiolek on loomulik ja tervislik;
  • Ühendab inimesi – naturistid on tolerantsemad, sõbralikumad ja avatumad;
  • Sooneutraalne – alastiolekus on kõik võrdsed persoonid, olenemata soorollidest;
  • Liidab mehi ja naisi – alastiolek tugevdab usaldust, avameelsust ja solidaarsust;
  • Maandab stressi ja aitab üle saada valehäbist – parem vaimne tervis ja heaolu;
  • Oma kehaga parem läbisaamine – vanus, kehakaal, välimus „on nagu on” – endaga rahulolu;
  • Kasulik noorte seksuaalkasvatusele – tulevikus elutervem paarisuhe, perekond.

Alasti puhkus – naturismiturism

Alasti puhkus on nii nudismi kui ka naturismi üks kõige viljakam valdkond kui nii võiks öelda. See on maailmas üha kasvav turismivaldkond ja mõne riigi jaoks on see üsna olulise turuosaga turismisektor. Kindlasti naudivad alasti puhkust ka need inimesed, kes pole end naturistiks või nudistiks teadlikult tunnistanud. See polegi tegelikult tähtis, sest põhiline on see, et reisihuvilisena tuntakse end alasti olles hästi. Küsitlused näitavad, et nii nudistidest kui ka naturistidest üle poole ongi ka alasti puhkuse turistid.

Eestis ei ole seni (kuni 2019) alasti puhkust turismivaldkonnana käsitletud. Eesti Naturismi eestvedaja, elustiili- ja isikuturundaja Don Simon Tompel (Simpel) kavandab sellise turismisvaldkonna käivitamist ja turundamist, algatades naturismiturismiklastri ja erinevad koostööprojektid.

Naturismikeskkond on ka avalik ruum

Naturismikeskkond erineb tavalisest avalikust ruumist peamiselt selle poolest, et selles ollakse soovi korral ilma riieteta ehk alasti. Kuigi ka tavalises avalikus ruumis on oluline inimeste heaolu, turvalisus, privaatsus – pööratakse naturismikeskkonnas sellele suuremat tähelepanu ja seetõttu on kehtestatud täiendavalt ka naturisti etikett.

Eesti naturism alates aastast 2019

Kõigepealt peaks ütlema, et naturism on olnud loodusrahvastel elustiiliks tuhandeid aastaid – ilmselt inimese loomise algusest peale ja jätkub, kuid seda ei ole nimetatud naturismiks. Laiemale ringile loomulik, igapäevane elustiil ei vajagi defineerimist, eristamist.

Käesoleval hetkel (2019a.) ei ole Eestis ametlikku naturismiühingut, ei ole teada ka registreerimata kuid avalikult tegutsevat naturistide kogukonda. Ka ei ole teada, et varasemalt oleks Eestis tegeletud organiseeritult naturismiga. Naturismi nimetust kasutas oma nimes varem Eesti Naturistide Ühing – mis loodi Eesti Nudistide Seltsist välja astunud liikmete poolt, kuid kes jätkasid naturismi nimetuse alt ikkagi nudismiga (saun, rand, kokkutulek).

Seega saab alustada Eesti naturismi arendamist puhtalt lehelt ja luua Eestiga seoses oma naturismiidentiteet. Kui mujal maailmas on naturismis keskendutud peamiselt alastiolekule – sisuliselt nudismile, siis Eesti naturism baseerub eestlaste, rohkem kui 5000 aastaga kujunenud rahvuskultuuri – maausk (omausk) põhimõtetele ja sisaldab kõike seda, mis on naturaalne ja loomulik. Eesti naturismis ei ole alastiolek eesmärk vaid elu loomulik osa.

Eesti naturism vs Eesti Naturism

Eesti naturism ei ole ühing, kogukond vaid suund, koolkond, naturismi metoodika, nagu “Rootsi massaaž”.

Eesti Naturism on naturismiturunduse, kogukonnaportaali naturism.ee, kogukonna, koostöövõrgustiku ja ürituste kaubamärk, mis kuulub elustiili- ja isikuturundusettevõttele Lifestyles Marketing OÜ.

Eesti Naturismi ja uue (alates 2019 a.) Eesti naturismi loojaks on visionäär, arendaja, elustiili- ja isikuturundaja Don Simon Tompel (Simpel).

Eesti naturism vs maausk, taarausk

Miks on vaja luua maausu põhimõtetele baseeruv Eesti naturism, kui maausulistel on oma ühing, kogukond Maavalla Koda näol juba olemas?

Mainimist väärib ka see, et lisaks maausule, on ka veel maausuga sarnane taarausk. Mõlemate peamiseks eesmärgiks on eestlaste rahvuskultuuri uurimine, hoidmine, edendamine ja eestlaste kultuuriline iseseisvus.

Maausu põhimõtted on loodusrahvaste, naturismi, naturistide põhimõtetega väga sarnased ja kuna Eesti naturism, nagu nimetuski juba ütleb, et on seotud Eestiga – siis on igati loogiline, et võtta kasutusele need põhimõtted, mis sellele kultuuriruumile omased ja võimaldavad luua Eesti naturismile ka oma naturismiidentiteedi.

Kuna nii loodusrahvaste, iidsete rahvuskultuuride elustiil kui ka naturism sisaldavad alasti kehakultuuri, siis on loogiline, et Eesti naturism keskendub rohkem rahvusvuskultuuri nendele osadele, milles alastiolek on loomulik.

Eesti naturismi eesmärgiks on:

  • Lugupidamise ja tolerantsuse suurendamine ühiskonnas;
  • Rahvatervise ja elukvaliteedi edendamine;
  • Loodusrahva kultuuri ja targa ühiskonna edendamine;
  • Keskkonnahoiu ja kultuuriväärtuste kaitse edendamine.

Naturism ühendab ja teeb ühiskonna elutervemaks!

Kokkuvõtteks võib öelda, et loodusega kooskõlas elustiil kogub üha enam populaarsust ja ka naturismi põhiväärtused on kasulikud enamik inimestele. Naturismi edendamine aitab kaasa ka turismi, rahvatervise ja heaolu edendamisele ning Eesti kontekstis ka iidse eestlaste rahvuskultuuri laiemale ringile tutvustamisele ning selle elustiili harrastamisele.

Vaata ka:

Kasutatud materjal: